Ilves (lat. Lynx) – kažirodukunnan pedoimettäjien rodu, varzinazen kažirovun (Felis) lähin elättilaji.

Ilves
Ilves


Ulgonägö kohenda

Ilveksen rungu on 80-130 sm da säjäs on 70 sm piduhuttu. Tavan mugah ilves on suuren koiran suurus. Täyzi-igäzen ižäčyn paino on 18-25 kiluo, harvah 30 kiluo; emäčyn paino on tavan mugah 18 kiluo. Ilveksen rungu on lyhyt da järei. Korvat ollah kistilöinke. Händy on lyhyt ”leikatun” n'okanke (20-40 sm). Piä on pieni da pyöryžy. Turvan bokis on pitkät tukat, muga sanottu «korvupardu». Turbu on lyhyt, silmät ollah leviet,silmyterät ollah pystyoigiet. Ilves vaihtau karvua kaksi kerdua vuvves: keviäl da sygyzyl. Ilveksen nahku on paras kažirodukunnan, se on ylen turbei, korgei da silei. Pöčöis karvu on ylen pitky. Maha on valgei harvoin pienien tačmoinke.


Suuret da pitkät käbälät ollah nahkas, sendäh talvel ilves voi kävellä uppuomattah lumeh.


Nahkuväri rippuu sit, mittumis alovehis eläy ilves. On olemas moni nahkuvärin variantua: ruskei, muzavanruskei, valpahankeldaine, savukarvaine. Selgy, bokat da käbälät ollah ta moinke. Pöčöis karvu on pitky,pehmei da harvu, tavan mugah se on valgei harvoin tačmoinke. Suves eläjät ilvekset ollah enimiten ruskiet, niilöin nahku on lyhyembi, ga käbälät ollah pienembät.


Ilveksen jälgi on tavalline kažin jälgi. Ilves ei jätä kynzijälgilöi,sendäh gu sen tagakäbälät astutah ezikäbälien samoih jälgilöih.


Levittämine kohenda

Ilves on kažirodukunnan pohjazin laji. Skandinavies ilves eläygi Pol’arnoin piirin tagua. Ven’al ilves eläy korbilois Kamčatkah da Sahalinah sah. Ilves eläy sežo Karpuatois, Kavkazas da Keski-Aazies, ga nämmis alovehis se on vähäluguine.


Ilvesty voi nähtä Keski-Ven’al, Gruuzies, Estounies, Suomes, Ruočis, Pol’šas, Čeehies, Vengries, Rumiinies, Ispuanies, Serbies, Makedounies, Slovenies, Slovakies, Valgoven’as, Horvaties, Albanies, Gretsies, Litvas, Latvias, Ukrainas (Karpuatois), Armienies da Azerbaidžuanas.


Eländytaba da syömine kohenda

Ilves eläy puaksumbah havukorbimečis, taigas, ga toiči ilvesty voi nähtä erikohtis, ezimerkikse vuarumečis. Elätti hyvin kangihes puuloih da vuaroih da ui. Ilves tabailou turkielättilöi da sendäh ylen hyvin jiäjä hengih Pol’arnoin piirin tagua.


Konzu syömisty on kylläl, ilves eläy samas kohtas, konzu ei ole – kulleskelou kohtis kohtih. Suutkis se voi astuo läs 30 kilometrii. Suurin puoli syömisty on jänöit. Sežo ilves tabailou tedrilöi, pienii jyrzijöi, harvembah erilazii pienii kabjuelättilöi: meččyuuhiloi, kallivohirvilöi, pedroi, toiči kodikažiloi da koirii.


Ilves läs ei varua ristikanzoi. Pedoelätti eläy mečis, vahnois meččyruadoalois da palateksis, kuduat luajittih ristikanzat. Hädävuozien aigua ilves tulou kylih da linnoih. Tavan mugah pedoelätti ei tule ristikanzoih käzin,ga konzu ilveks on ruanittu, se voi olla varattavannu da iče voi ruanita kedätahto hambahil libo kynzil.