Igor Stravinskii

ven’alaine säveldäi

Igor F’odorovič Stravinski (5. kezäkuudu 1882, Oranienbaum, Ven’an impeerii - 6. sulakuudu 1971, New York, Yhtysvallat) oli ven’alaine säveldäi, orkesterujohtai da pianistu, muuzikuallizen modernizman piähengi, yksi XX-vuozisuan muailman muuzikkukul’tuuran kulužimis ezittäjis. Fransien kanzalaine (1934) da Ameriekan Yhtysvalloin kanzalaine (1945).

Igor F’odorovič Stravinski
Portriettu
Ammatti:säveldäi, orkesterujohtai, pianistu
Rodivui:5 (17) kezäkuudu 1882
Roindukohtu:
kanzalližus:
Kuoli:6. sulakuudu 1971(1971-04-06)[5][6][7][8][9][10][11][12][13][14][15][2][16][17] (88 года)
Kuolendukohtu:
Tuatto:Fjodor Stravinski[d][3]
Ukko / akku:Yekaterina Nosenko[d] и Vera de Bosset[d]
Lapset:Soulima Stravinsky[d][3] и Théodore Strawinsky[d][3]
Nimikirjutus:

Eloskerdu

kohenda

Stravinski rodivui Oranienbaumas da vietti kogo lapsusaijan Piiteris. Hänen tuatto F’odor Ignatjevič Stravinski oli Mariinski-teatran pajattai. Muamo Anna Kirillovna Holodkovskaja oli pianistu da pajattai. Stravinski opastui oigevustieduo, ga vaihtoi sen alan muuzikkah. Vuvvennu 1902 hänes rodih Nikolai Rimski-Korsakovan opastui. Vuvvennu 1906 Stravinski meni kirjoih sevoittaren Jekaterina Gavrilovna Nosenkonke. Stravinski lähti Ven’alpäi vuvvennu 1910 da matkusti Pariižah. Vuvvennu 1939 häi muutti Yhtysvaldoih. Häi kuoli 88-vuodehizennu New Yorkas, ga hänet pandih muah kalmikole Venetsies.

Luomisruado

kohenda

Stravinskin virgua voi jagua kolmeh kaudeh.

Ven’alaine kauzi (1908—1923)

kohenda

Tämän kavven allettih kolme D’agelevan joukole sävellettyy baliettua. Balietois Stravinski käytti tiemoi da motiivoi Ven’an rahvahanmuuzikas da niilöis kuuluu Stravinskin opstajan Nikolai Rimski-Korsokovan vaikutus. Muut tevokset ollah ouperu «Solovei» (1916), «Saldatan histourii» (1918), «Svuad’bu» (1923).

Uuskluassine kauzi (1920—1954)

kohenda

Stravinskin muuzikas on 1700-luvun muuzikan vaikutus. Tämän kavven enzimäine tevos on ouperu «Mavra» (1921—1922). Sežo täh kaudeh kuullah ouperu «Tsuari Edipu»(1927), baliettu «Apollon Musaget» (1928) da konsertu «Dambarton Oks» (1937—1938).

Sarjalline kauzi (1954—1968)

kohenda

Stravinski käytti sarjalližuttu da 12-sävelsistiemua, kuduadu häi aijemba oli vastustannuh. Erähis tevoksis on kova uskonnolline temuatiekku. Enzimäzet tevokset ollah «Kantata» da «Septet».

  1. Stravinsky, Igor // The Enciclopædia Britannica. Volume XXXII, 1922London, NYC: 1922. — Vol. XXXII Pacific Ocean Islands to Zuloaga.
  2. 2,0 2,1 2,2 Archivio Storico Ricordi
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Каталог Немецкой национальной библиотеки
  4. 4,0 4,1 LIBRISНациональная библиотека Швеции, 2012.
  5. Bibliothèque nationale de France идентификатор BNF
  6. 6,0 6,1 Encyclopædia Britannica
  7. SNAC
  8. Internet Broadway Database
  9. Cultural I. http://enciclopedia.itaucultural.org.br/São Paulo: Itaú Cultural. — ISBN 978-85-7979-060-7
  10. Nationalencyklopedin
  11. filmportal.de
  12. Энциклопедия Брокгауз
  13. Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia.
  14. Jean-Pierre Delarge http://www.ledelarge.frParis: Gründ, Jean-Pierre Delarge, 2001. — ISBN 978-2-7000-3055-6
  15. Babelio
  16. http://isabart.org
  17. Munzinger Personen