Juomoi (lat. Vaccínium uliginósum) on pieni muarjutuhjoine kanabron pereheheh kuului. Sen muarjat ollah sinizet da syödävät.

Juomoi

Ulgonägö kohenda

Juomoil on oksakas tuhjoine, kudai on 30-50 sentii piduhuttu, toiči sen varzi kazvau muadu myöte. Must’ois juomoi eruou sil, ku sen varzi kovenou, rodieu puun jyttyzekse. Sil vie on valpahembi varzi. Magu nämmil muarjoil sežo on eriluaduine. Juomoin mehu on valpahembi, must’oinhäi fiolietovoinruskei. Konzu keriät must’oidu muarjan nahkale puututtuu jiähäh fiolietovoinsinizet tačmat. Kudamat pahoi lähtietäh.

Juomoin lehtet ollah ei vähembi kolmie sentii piduličat, kovattavat da hoikat. Sygyzyl juomoin lehtet ruskotah da pakutah, muarjat vie halloissah voijah olla pal’l’ahal tuhjozel.

Juomoin kukkazet ollah pienet, viiziteräzet, muah painujat. Muarjat ollah sinizet pyöryžät, harvah piduličat. Net ollah mehevät da syödävät. Muarju on 1,2 sentii piduhuttu.

Juomoin tuhjoine on hyvä pakkazii kestäi da voi eliä sada vuodessah.

Käyttö kohenda

Juomoin muarjat ollah syödävät. Niidy syvväh vereksilleh, keitetäh niilöis varen’n’ua, luajitah mehuu da viinua. Juomoloih, niilöi varustajes, ližätäh toizii muarjoi (must’oidu, buolua, garbaluo), kudamil on enämbäl tundui magu.

Tervehyöle hyvä kohenda

Juomoin muarjat da mehu on diettah kuului syömine. Se parandau ainehien suluandua rungas da alendau zuaharimiäriä. Muarjat lujendetah verisuonii, ollah hyvät syömizensulatandale da sydämele.