Šintolaižus (jap. 神道, ”jumalien tie”) on nimitys Japounies roinnuhuzile uskondollizile käzityksile hengilöis, miifois da ritualois. Net pohjatakseh ammuzih japounielazih rahvahanuskomuksih, kudualoin mugah jumaluksii (kami) on läs kaikis luonnon ilmivölöis, kui puulois, kivis, järvis, jogilois da vuarois. Šintolaižuol ei ole perustajua eigo pyhiä kirjutustu. Enimät japounielazet ei pietä iččiedäh uskondollizinnu, no äijät yhtytäh eri tilandehis šintolaizih perindölöih, kuduat eletäh rinnakkai buddhalaizien perindölöin kel. Voi sanuo, ku japounielazes uskondolližuos kai, mi ei kuulu kuduahtah Japounien ulgopuolel tulluoh uskondoh, kuuluu šintolaižuoh.

Šintolastu yutateshinji-seremouniedu japounielazes Miwan pyhäkös.

Lähtehet kohenda

  • Vesterinen, Ilmari: Shintolaisuus: Japanin kansallisuskonto. Helsinki: Gaudeamus, 2012. ISBN 978-952-495-238-5.
  • Vesterinen, Ilmari: Shintolaisuus, s. 377–410 tevokses Uskonnot maailmassa, Katja Hyry ja Juha Pentikäinen (toim.).
  • Kena Kirsti: Kaukoidän teologian näkökulmia; Suomalaisen teologisen kirjallisuusseuran julkaisuja 181. Jyväskylä: Gummerus, 1993. ISBN 951-9111-93-X.

Aihies muijal kohenda