Sivun "Ynys Dewi" versielöin eroloi

Syväindö on otettu iäre Syväindö on ližätty
Jani Koskiin (pagin | kohendukset)
Ei ole yhtehveduo kohendukses
Jani Koskiin (pagin | kohendukset)
Ei ole yhtehveduo kohendukses
Rivi 9:
1800-luvun puolivälin jälles laivuozattomuon myö Ynys Dewile levii [[rottu|rottii]], kudamat hävitettih terväh [[pikkuliidäi|pikkuliidäjät]] da [[typykki|typykit]] suarelpäi.<ref>https://ww2.rspb.org.uk/community/getinvolved/wales/b/wales-blog/archive/2017/05/25/adar-drycin-manaw-rspb-ynys-ddewi.aspx</ref> Vuonnu 2000 todevutettih yksikai ozavunnuh projektu rottien hävittämizekse da sen jälles erähät linnut ollah tuldu järilleh suarele.<ref>https://ww2.rspb.org.uk/community/getinvolved/wales/b/wales-blog/archive/2017/05/25/adar-drycin-manaw-rspb-ynys-ddewi.aspx</ref> Ezmäzet [[pikkuliidäi|pikkuliidäjät]] allettih pezoitundu vuonnu 2008, da vajai kymmene vuottu myöhembi pezoittujii puaroi oli jo 12.<ref>https://ww2.rspb.org.uk/community/getinvolved/wales/b/wales-blog/archive/2017/05/25/adar-drycin-manaw-rspb-ynys-ddewi.aspx</ref> [[Merikeiju]]loi rotat ei nikonzu hävitetty Ynys Dewilpäi kogonah sendäh, ku lähäl olijoil toizil suaril [[Ynys Sgomer]]al da [[Ynys Sgogwm]]al oli suuri kandu niilöi da siepäi tuli ainos uuzii linduloi rottien hävitettylöin tilah.<ref>https://ww2.rspb.org.uk/community/getinvolved/wales/b/wales-blog/archive/2017/05/25/adar-drycin-manaw-rspb-ynys-ddewi.aspx</ref> Yhtelläh niilöin miäry nouzi terväh rottien hävitändyprojektan myö: vuonnu 1998 merikeijuloi oli suarel 850 puarua, ga vuonnu 2016 jo 4796.<ref>https://ww2.rspb.org.uk/community/getinvolved/wales/b/wales-blog/archive/2017/05/25/adar-drycin-manaw-rspb-ynys-ddewi.aspx</ref> Rottien hävitettylöis lindulois typykit ei olla tuldu vie järilleh suarele pezoittumah.<ref>https://ww2.rspb.org.uk/community/getinvolved/wales/b/wales-blog/archive/2017/05/25/adar-drycin-manaw-rspb-ynys-ddewi.aspx</ref> Niilöi on opittu avvuttua algamah pezoitundu suarel soittamal niilöile niilöi kuhkuttajii iänii — metodu, kudai on ruadanuh aijembi hyvin [[Pohjas-Irlandii|Pohjas-Irlandies]].<ref>https://www.bbc.com/cymrufyw/27164736</ref>
 
Ynys Dewil on [[Suuri-Britanii|Suuren-Britanien]] suviozien suurin [[harmaihyleh|harmaihylgehien]] yhtyskundu.<ref>https://www.pembrokeshirecoast.wales/default.asp?pid=375&LangID=2</ref> Niilöi voibi nähtä suarel eritengi [[elokuu]]n lopul algajen [[ligakuu]]h sah, ku emäčyt kerävytäh synnyttämäh poigazii.<ref>https://www.pembrokeshirecoast.wales/default.asp?pid=375&LangID=2</ref> Joga vuozi poigazii rodihes yli 600.<ref>https://www.pembrokeshirecoast.wales/default.asp?pid=375&LangID=2</ref> Suaren ymbäristös meres eläy äijän [[pyöriäine|pyöriäzii]], da. [[tavallineTavalline del'fiinu|tavalliziiTavallizii del'fiinoi]], [[butilkun'okkudel'fiinu|butilkun'okkudel'fiinoi]] segoda [[harmaidel'fiinu|harmaidel'fiinoi]]gi voibi nähtä joga vuozi.<ref>https://www.pembrokeshirecoast.wales/default.asp?pid=375&LangID=2</ref> Ynys Dewil eläy sežo [[germuanienhirvi]]i, kudamat tuodih sinne, konzu suarel piettih vie konduu.<ref>https://www.pembrokeshirecoast.wales/default.asp?pid=375&LangID=2</ref> [[Meččymygry|Meččymygrii]]gi suarel löydyy.<ref>https://www.pembrokeshirecoast.wales/default.asp?pid=375&LangID=2</ref>
 
Ynys Dewin suvipuolel on kolme jyrkyrandastu pikkarastu suardu ([[Ynys Gwelltog]], [[Ynys Cantwr]] da [[Ynys Beri]]), kudamat ollah [[selgykajoi|selgykajoloin]] pezoitundusijoi.