Sivun "Lerpwl" versielöin eroloi
Syväindö on otettu iäre Syväindö on ližätty
Ei ole yhtehveduo kohendukses |
pEi ole yhtehveduo kohendukses |
||
Rivi 5:
Hos Lerpwl sijaiččou Kymrinmuan ulgopuolel, se on ainos olluh tärgei linnu kymriläzile da sidä on kučuttu Pohjas-Kymrinmuan ebävirrallizekse piälinnaksegi.<ref>http://www.bbc.co.uk/cymru/cyfoes/000424lerpwl2.shtml</ref> 1800-luvun allus linnah muutui äijän kymriläzii eččimäh parembua elostu da vuodeh 1813 mennes joga kymmenes Lerpwlan eläi oli kymriläine.<ref>https://www.newalesheritageforum.org.uk/cy/b96-eisteddfod-plate</ref> Muuttoliikeh jatkui vie 1800-luvun loppupuolel, konzu linnah muutui 50 000 kymrilästy ruavon peräs.<ref>https://www.newalesheritageforum.org.uk/cy/pel-droed</ref> Enimälleh linnas oli enämbi 70 kymrinkielisty kirikkyö da vie nygöigi on jällel erähii.<ref>https://www.bbc.com/cymrufyw/24339720</ref>
1800-luvun puolivälis kymriläzet ruadajat srojittih linnah hieru, kudamua nygöigi
Kymrin kielen kunnivokse joga vuozi piettävy kanzalline [[Eisteddfod]]-pruazniekku on järrestetty äijän kerdua Lerpwlas: 1884, 1900 da 1929.<ref>https://www.bbc.co.uk/cymru/gogleddorllewin/papurau_bro/llanw_llyn/newyddion/ebrill05.shtml</ref> Vuozi 1929 on samal jälgimäine kerdu, konzu pruazniekku on pietty Kymrinmuan nygözien rajoin ulgopuolel. Ku Lerpwlua ehoitettih uvvessah vuvven 2007 pruazniekan pidopaikakse, sidä ei yksikai vallittu sendäh, ku äijät kymriläzet ei pietty Kymrinmuan ulgopuolistu kohtua enämbi pädijänny pruazniekale.<ref>https://www.bbc.co.uk/cymru/eisteddfod2005/llun/lerpwl.shtml</ref><ref>https://www.bbc.co.uk/cymru/gogleddorllewin/papurau_bro/llanw_llyn/newyddion/ebrill05.shtml</ref>
|