Sivun "Kuor´oi" versielöin eroloi

Syväindö on otettu iäre Syväindö on ližätty
Oilikki (pagin | kohendukset)
Ei ole yhtehveduo kohendukses
Ruppijevat (pagin | kohendukset)
Ei ole yhtehveduo kohendukses
 
Rivi 1:
[[File:Osmerus eperlanus.JPG|thumb|300px|alt=Kuor’oi|Kuor’oi]]
'''(Jevroupan) kuor'oi''' ({{K-la|Osmerus eperlanus}}) – nävöl on sugusiivine kala. Kuor'oloin perehjoukkoloi myö (''Osmeridae''). Kuor'oidu pietäh läbikävyjänny kalannu. Kuor'oloin erirovut voijah eliä yhtellizis järvilöis. KuoröitKuor'oit eletäh kaikkiel da niidy on ylen äijy.
 
== Kaloin nägö ==
 
RungoRuho on pitkäččy, suomuksii ei ole. Suu on suuri. Bokat ollah hobjankarvazet, selgy muzavanvihandu. Syvväh zooplanktonnolizii syöjii, pienii kalazii da mähändiä. Kuvunaigua kogo rungo, piä da evät katetahes bul'kuloil. Tuoreh kuoröikuor'oi nenäh tulou vihandal ogurčal.
 
Kuor'oit kazvetah da eletäh [[Baltiekan_meri|Baltiekan]], [[Pohjanmeri|Pohjanmeren]] basseinois, [[Oniegujärvi|Oniegas]], [[Luadogu|Luadogas]] da monis pohjozenpohjazen järvilöis. Enimyölleh kalansuandu menöy Jevroupan päivänlaskupuoles – sie on suurin vuitti kalansuandois.
 
== KuvonaiguKuvunaigu ==
 
Kuor'oin kudokudu algavuu jälles jiänlähtendiä, konzu vien lämbö roih 4 gruadussii C, paras kuvonduaigukuvunaigu roihes 6 – 9 gruadusin aigah. Kuor'oi nouzou El'bahpäi sadoi kilometrilöi. [[Vienanmeri|Valgien meren]] kuor'oit mennäh kuvonaiguakuvunaigua jogiloih da ojih. Loitombi merdy voijah siirdyö 2-3 kilometrii, a voijah olla ihan suan metrin peräs.
 
KogokuvondanaiguKogo kuvunanaigu menöy vähembän nedälii, voibi olla 2 – 3 päiviä.
 
[[Kategourii:Kalat|K]]