Sivun "Astrid Lindgren" versielöin eroloi

Syväindö on otettu iäre Syväindö on ližätty
Ei ole yhtehveduo kohendukses
Ei ole yhtehveduo kohendukses
Rivi 1:
{{Ristikanzu
[[Failu:Astrid_Lindgren_1924.jpg|thumb|Astrid Lindgren vuvvennu 1924]]
| Nimi = Astrid Lindgren
| Kuva = File: Astrid_Lindgren_1924.jpg
| Roinduaigu = 14. kylmykuudu 1907
| Kuolenduaigu = 28. pakkaskuudu 2002 (94 vuottu)
| Roindukohtu = [[Vimmerby]], [[Ruočči]]
| Kuolendukohtu = [[Stokgol'mu]], Ruočči
| Ammatti = [[kirjuttai]]
}}
 
'''Anna Astrid Emilia Lindgren''' (omua suguu '''Ericsson'''; [[14. kylmykuudu]] [[1907]] Vimmeby[[Vimmerby]], [[Ruočči]] – [[1828. pakkaskuudu]] [[2002]], Tukholma[[Stokgol’mu]]) oli muailmankuuluzumuailmankuulužu ruoččilaine lapsienkirjuttai. Hänen kirjoi on kiännetty 99 kielele<ref>http://www.astridlindgren.se/en/faq#faq-522</ref>. Lindgrenan luadimii figuuroihahmoloi ollah [[PeppiPippi Pitkysukku]]Långstrump, EemeliEmil i Lönneberga, Ronja RyövärintytärRövardotter da Katto-KassinenKarlson på taket. Tunnettuloi kniigoi ollah sežo ''Mio, poikanimin Mio'' da ''VeljeniBröderna LeijonamieliLejonhjärta''.
 
==Elaigu==
[[FailuFile:Astrid_Lindgren_1924Lindgren 1960.jpg|thumb|left|250px|Astrid Lindgren nenga vuvvennu 19241960.]]
 
Astrid Lingren kazvoi Näs-fermal lähäl Vimmerbyn hieruu [[Småland|Smålandas]]. Vanhembat oldih Samuel August Ericsson da Hanna Jonsson. Hänel oli kaksi sizärdy, Stina da Ingegerd, dai vahnembi velli Gunnar. Häi algoi školan Vimmerbys sygyzyl 1914.
 
Školan loppiettuu Lindgren rubei ruadamah harjaittelijannu ''Vimmerby tidning'' -lehtes. Häi rodih kohtuine. Lapsen tuatto oli lehten piätoimittai Reinhold Blomberg, ga Lindgren ei tahtonuh mennä hänele miehele. Häi muutti Stokgol’mah da 19-vuodehizennu rodih muamokse. Häi andoi omassah lapsen, Larsan, sijahispereheh [[Kopengagen|Kopengagenah]].
 
Lindgren ruadoi sekretarinnu Kungliga Automobilkubbenas da meni miehele Sture Lindgrenale vuvvennu 1931, 23-vuodehizennu. Lindgrenan lapsi tuli elämäh heijänke, da kolmen vuvves peräs rodivui toine lapsi Karin. Vuvvennu 1941 pereh muutti Dalagatanal olijah fatierah, kudamas Lindgren eli kuolemassah.
 
Toizen muailmanvoinan aigua Lindgren ruadoi cenzuriiruiččijannu tiijustelusluužbas. Hänen enzimäine kniigu ''Britt-Marie lättar sitt hjärta'' sai toizen palkindon Rabén & Sjögren -ilmahpiästämön kirjutuskilvas da piäzi ilmah vuvvennu 1944. Vuvven peräs häi voitti uvven kilvan omassah kirjal ''Pippi Långstrump''. Paiči omua kirjutandua, vuvves 1945 lähtijen häi ruadoi ilmahpiästämös lastenkirjoin redaktorannu 25 vuottu.
 
Lindgren kuoli grippah 94-vuodehizennu vuvvennu 2002.
 
== Bibliogruafii ==
 
=== Lapsienkniigat da kerdomuskogomukset ===
 
* 1944 – ''Britt-Mari lättar sitt hjärta''
* 1945 – ''Pippi Långstrump''
* 1945 – ''Kerstin och jag''
* 1946 – ''Pippi Långstrump går ombord''
* 1946 – ''Mästerdetektiven Blomkvist''
* 1947 – ''Alla vi barn i Bullerbyn''
* 1948 – ''Pippi Långstrump i Söderhavet''
* 1949 – ''Mera om oss barn i Bullerbyn''
* 1949 – ''Nils Karlsson Pyssling''
* 1950 – ''Kajsa Kavat''
* 1950 – ''Kati i Amerika''
* 1951 – ''Mästerdetektiven Blomkvist lever farligt''
* 1952 – ''Kati på Kaptensgatan''
* 1952 – ''Bara roligt i Bullerbyn''
* 1953 – ''Kalle Blomkvist och Rasmus''
* 1954 – ''Mio, min Mio''
* 1954 – ''Kati i Paris''
* 1955 – ''Lillebror och Karlsson på taket''
* 1956 – ''Rasmus på luffen''
* 1956 – ''Barnen på Bråkmakargatan''
* 1957 – ''Rasmus, Pontus och Toker''
* 1959 – ''Sunnanäng''
* 1960 – ''Madicken''
* 1961 – ''Lotta på Bråkmakargatan''
* 1962 – ''Karlsson på taket flyger igen''
* 1963 – ''Emil i Lönneberga''
* 1964 – ''Vi på Saltkråkan''
* 1966 – ''Nya hyss av Emil i Lönneberga''
* 1968 – ''Karlsson på taket smyger igen''
* 1970 – ''Än lever Emil i Lönneberga''
* 1973 – ''Bröderna Lejonhjärta''
* 1976 – ''Madicken och Junibackens Pims''
* 1981 – ''Ronja Rövardotter''
 
== Lähtehet ==
 
[[Kategourii:Kirjalližus|L]]