Sivun "Rodos" versielöin eroloi

Syväindö on otettu iäre Syväindö on ližätty
SPQRobin (pagin | kohendukset)
p 2 версии импортировано: import pages from Incubator
MABot (pagin | kohendukset)
p Bottu: Otetah iäre kluasaspäi Wp/olo; cosmetic changes
Rivi 1:
[[FileFailu:Родос2.png|thumb|Prasonisi-kohtas yhtytäh Välimeri da Egeiskoi meri.]]<br />
[[FileFailu:Rodos.png|thumb|Vahnua Kemiros-linnan jiännösty.]]<br />
'''Rodos''' on Egeiskoin meren da kaiken Gretsien nelländekse suurin suari. Sen pinduala on 1400 neliökilometrii. Suari on 77 kilometrii piduhuttu da 37 kilometrii levevytty. Rodos on kuulužimii turistukohtii.<br />
== Rahvahan lugu ==
Suarel eläy 117 000 hengie. Joga vuottu suarele kävyy 2 miljounua turistua.<br />
== Ilmu ==
Pakkaskuul-kevätkuul Rodosal on 16 gruadussii lämmiä da heinykuul-elokuul – 28-34 gruadussii, vezi täl aigua on 23-25 gruadussii lämmiä. Puolivuottu suarel on putin kezä. Turistua rubieu tulemah oraskuul da hyö heitetäh käyndän ligakuul. Silloi meri vilustuu, kezoidu kylbie sit ei sua. <br />
== Meret ==
Sen randoi huuhtelou kaksi merdy: Egeiskoi da Välimeri. Enzimäine – päivänlaskupuolespäi, toine – päivännouzupuoles. Egeiskoi on bauhuju, ualdoloilleh da ylen čoma kaččuo. Välimeri vastukarai on rauhažu, sen pindu on silei, zirkalo rouno. Sit on hyvä kylbie kezoidu. <br />
Rivi 21:
Rodosal on äijy pyhiä kohtua, kirikkyö da časounua.<br />
== Hotellit ==
Hotellii suarel on 500.
== Rahvas ==
Gretsien rahvas ollah uskovazet da novvetah kirikkökalenduarua. Školis lapsile opastetah uskonduo.
Gretsien rahvas ollah hyväntahtozet, pahua mieldy vähä konzu pietäh. Ei oteta piäh pahua, eigo ni kiirehtetä nikonzu.
 
[[Category:Wp/olo]]
[[CategoryKategourii:Muantiedo|R]]