Sivun "Värtsilä" versielöin eroloi

Syväindö on otettu iäre Syväindö on ližätty
Created page with "{{Kartal sijaičendu |Ven'an Federatsii Karjala |label=Värtsilä |lat_deg= 62|lat_min= 10|lat_sec = 30 |lon_deg= 30|lon_min= 41|lon_sec = 45 |width=200 |float=ri..."
 
pEi ole yhtehveduo kohendukses
Rivi 8:
}}
 
'''Värtsilä''' on [[Karjal|Karjalan Tazavallantazavallan]] [[Sortavala|Sortavalan]] piirin linnalaine pos[[Pos'olku|pos’olku]], Värtsilän linnukunnan keskus.
 
== Muantiedo ==
 
Se on [[Juuvanjogi|Juuvanjoven]] varrel, siepäi [[Suomi|Suomen]] rajassah on 5 kilometrii, Sortavalassah – 65 km. <br />
Pos'olkanPos’olkan lähäl on raudutieazemu da suuri kanzoinväline VärtsiläVärtsilä–Niirala-Niirala- raja-azemu. [[Ven'ana|Ven’an]] da Suomen raja-azemas piäliči joga vuottu ajau läs miljonua hengie.<br />
 
=== Ilmasto ===
Kezä on lämmy, keskilämbötila on 13 gruadussua lämmiä, talvel on läs 9 gruadussua pakkastu. Harvah, ga voi olla, gu kezäl ilmu lämbenöy 30 gruadussissah lämmiä, talvel ilmu voi vilustuo 40 gruadussissah pakkastu. Vihmumiäry on 600 mm vuvves.<br />
 
== Histourii ==
 
Nygyaigaizen pos'olkanpos’olkan paikas rahvas elettih I vuozituhandel enne Iisusan roindua ( sen tovvendi suomelaine arheolougu Sakari Pälsi vuonnuvuvvennu 1935).<br />
Enzikerran Värtsiläh näh kirjutettih verokniigois vuozinnu 1499-15001499–1500, sil aigua sie oli kolme kodii. Värtsilä kuului Novgorodan muah.<br />
 
VuonnuVuvvennu 1617 [[Stolbovan rauhansobimus|Stolbovan rauhansobimuksen]] mugah [[Ruočči|Ruočči]] sai Ven'alpäiVen’alpäi alovehen, kudual oli Värtsilä.<br />
 
[[Pohjan voinu|Pohjan voinan]] jälles pos'olkupos’olku rubei kuulumah Ven'anVen’an valdukunnan Suomen kniäzikundah. VuonnuVuvvennu 1834 sie oli rakendettu pieni sahalaitos. VuonnuVuvvennu 1851 sen azemeh rakendettih metalluzavodu, kus valettih järvi- da suoraudurudua (zavodu ruadau tässäh, ga sie ei valeta nygöi ni čugunua, ni teräsraudua). Nämmis laitoksispäi algavui suomelazen Wärtsilä- nimizen mašinoinrakenduslaitoksen histourii.<br />
 
Vuvves 1918 algajen Värtsilä kuului iččenäizehiččenäzeh Suomeh.<br />
 
[[Talvivoinu|Talvivoinan]] aigah (1939-19401939–1940) pos'olkaspos’olkas rodih äijy vahinguo.<br />
 
VuonnuVuvvennu 1940 [[Moskovan sobimus|Moskovan sobimuksen]] mugah Värtsilä rubei kuulumah Neuvosto-Karjalah.<br />
 
VuonnuVuvvennu 1946 Värtsilä sai linnalazen pos'olkanpos’olkan stuatusan.<br />
 
== Ekonoumiekku ==
 
Yksi suurimbis pos'olkanpos’olkan laitoksis on Värtsilän metallutuotehzavodu. Sie ruadau sežo meččyzavodu.<br />
 
== Transportu ==
 
Joga päiviä Värtsiläspäi Sortavalah sego [[Petroskoi|Petroskoih]] kävväh avtoubusat.<br />
 
Pos'olkaspäiPos’olkaspäi Värtsilä- raudutieazemassah on viizi kilometrii. Junat vietäh vai tavarua, rahvastu net ei vietä vuvves 1939 algajen.<br />
 
Vuvven 2012 talvikuun 28. päivänny matkah lähti enzimäine Petroskoi-Sordavala-Petroskoi–Sortavala–[[Jovensuu|Jovensuu]]- juna. Ga nygöi pojezdat ei kävvä täh matkah, sendäh gu Värtsilä- raja-azemu vie ei ole valmis ottamah niidy vastah.<br />
 
[[Category:Muantiedo|V]]