Sivun "Vladimir Brendojev" versielöin eroloi

Syväindö on otettu iäre Syväindö on ližätty
Ilja.mos (pagin | kohendukset)
pEi ole yhtehveduo kohendukses
Ilja.mos (pagin | kohendukset)
pEi ole yhtehveduo kohendukses
Rivi 12:
== Brendojevan toimindu literatuurualal ==
 
Vladimir Brendojev oli enzimäzenny karjalan kielen livvin murdehel kirjuttajannu runoilijannu da kirjailijannu. Enzimäzii ven’ankielizii runoloi häi rubei kirjuttamah vie školalazennu. Vuonnu 1972 Neuvosto Karjala- -lehten sivuloile jullattih kaksi hänen runuo livvin murdehel. Sil aigua hänen tevoksii ruvettih julguamah Punalippu -žurnualasgi. Häi kirjutti omas Anuksen muas, kus enne ei olluh ni yhty rahvahallistu kirjailijua.<br />
Vuonnu 1980 Karjala-julguamo piästi ilmoile hänen enzimäzen Anusrandaine- nimizen runokniigan. Sie oli kolmekymmen hänen runuo sego kolme rahvahan pajuo da kaksitostu kiännösty. Tevoksien lirizmu, oman muan rakkahus kiinnitettih Karjalan sego Suomen lugijoin huomivuo.<br />
Suomelaine runoilii Aku-Kimmo Ripatti kiändi Brendojevan runoloi suomekse. Oulun Pohjoinen- -julguamos niilöi piästettih ilmoile vuonnu 1986. Kniigan algusanas oli kirjutettu, gu Brendojev on n’erokas runoilii. Hänen runot ollah helevät ku Anuksen muan koivužikot. Toiči net mustoitetah rahvahan pajuo, toiči - runoelmua armahas kodirannas. Myöhembi päivänvalgien nähtih karjalankielizet Brendojevan runokniigat, kudamien joukos oldih ”Hiilau huoli” (1983), ”Kadajikko” (1986). Roindumuan rahvahan kel vastavuksien jälles Brendojev kirjutti Kyl'mil- nimizen runokniigan (1988). Vuonnu 1989 ilmoile piäzi jälgimäine Brendojevan Sa olet armas...- -nimine kniigu (1989).<br />
Konzu Brendojev rubei kirjuttamah omal kielel, rahvas ruvettih uskomah muamankielen elvyttämizeh. Omil runoloil häi ozutti, gu karjalan kielel endizelleh voi kuvitella rahvahan elaijan eri puolii. Karjalan kieli oli hänele armahin.
Häi kirjutti luonnos, karjalazien da muamankielen jygies ozas, vesselis da atkalois elaijan azielois, jygies ruavos, käziruadolois, lapsis, rakkahuos.<br />