Sivun "Platon" versielöin eroloi

Syväindö on otettu iäre Syväindö on ližätty
pEi ole yhtehveduo kohendukses
pEi ole yhtehveduo kohendukses
Rivi 2:
[[File:Anselm_Feuerbach_-_Das_Gastmahl._Nach_Platon_(zweite_Fassung)_-_Google_Art_Project.jpg|thumb|300px|[[Anselm Feuerbach|Anselm Feuerbach]], ''Platonan pivot'', 1873.]]
[[File:Plato-Alcibiades.jpg|thumb|280px|Papirusfragmentu Platonan dialogaspäi ''Alkibiades''.]]
'''Platon''' ([[427 eaa.|427–]][[347 eaa.|347 eaa.]]) oli [[Antičnoi GretsiiGrecii|antičnoin GretsienGrecien]] [[Filosoufu|filosoufu]] da [[Platonan Akademii|Akademien]] perustai, kuduadu pietäh yhtenny antičnoin da kogo histourien vaikutusvaldavinnu filosoufois. Häi oli [[Sokrates|Sokratan]] kuulužu opastui da [[Aristoteles|Aristotel'an]] opastai.<ref>SEP = Kraut, Richard, Plato. Viitattu = 7.9.2010</ref><ref>IEP = Plato, Smith, Nicholas D. Plato, viitattu = 7.9.2010</ref>
Filosoufannu Platon oli [[Ratsionalizmu (tiedoteorii)|ratsionalistu]], [[Platonan realizmu|realistu]], [[Idealizmu (ontolougii)|idealistu]] da [[Dualizmu (filosoufii)|dualistu]].<ref>Sharma, R. N.|Nimeke = Plato : An Interdisciplinary Perspective. Atlantic Publishers & Distri, 1991, s. 163-16, www = http://books.google.fi/books?id</ref> Häi kirjutti mones filosoufizes aihies da kaččeli tarkembah [[Etiekku|etiikkua]], [[politiekku|politiekkua]], [[Metafiziekku|metafiziekkua]] da [[Tiedoteorii|tiedoteoriedu]]. Platonua tundietah [[Ideioppi|ideiopis]], hänen kirjutettulois [[Dialogu|dialogois]] (ezimerkikse ''[[Pivot (Platon)|Pivot]]'', ''[[Faidros (dialogu)|Faidros]]'' da ''[[Valdivo (Platon)|Valdivo]]'') sego ''[[Sokratan puolustuspagin (Platon)|Sokratan puolustuspagin]]''. Platonan dialogat ollah antiikkiaijoin ainavot kogonah säilynnyöt tekstat. Erähät tekstat kirjutettih Platonan opastujat myöhembä.<ref >Nicholson, Graeme. Plato's Phaedrus: the philosophy of love, Purdue University Press, 1999, ISBN 1557531196, s. 6, www = http://books.google.fi/books?id</ref>