Sivun "Kalevala" versielöin eroloi

Syväindö on otettu iäre Syväindö on ližätty
Created page with "'''Kalevala''' on Karjalan da Suomen kanzalliseepossu. Sen on luadinnuh Elias Lönnrot (1802-1884), kudai kirjutti muistih karjalazia rahvahanrunoloi. Lönnrot työnytti runol..."
 
Ei ole yhtehveduo kohendukses
Rivi 3:
Merja Leppälahden mugah Kaleval on olluh suuri merkičys suomalazen kanzallistunnon luojannu. Se on vaikuttanuh äijäl taidoh da tiedoh. Leppälahden mugah tevos vaikuttua ainos vie nygysuomalazen ristikanzun duumaičenduh, myös niilöin, kudamat nikonzu ole Kalevalua lugenuh.
 
==Kalevalan runoloin kerävys da ilmah pieständy==
 
Suomalazet kiinnit mieldy vahnojen rahvahanrunoloin kerävykseh 1800-luvul. Tävelleh Turun Akatemian professoru Henrik Gabriel Porthan da häin opastui Christfried Ganander kerättih kalevalaisdu sanastuo Mythologia Feccica -tevokseen jo 1700-luvul. Kajaanin alovehen douhturi Elias Lönnrot kierdi Vienan Karjalan alovehil keriämäs vahnoja runoloi. Lönnrot kierdi myös Suomes, enne kaikkie päivännouzu-Suomes.
 
==Kalevalan kiännökset==
 
Kaleva on kiännetty monile kielile. Ezmäsekse se kiännettih ruoččikse vuvvennu 1841. Ranskan kielele se kiännettih 1845, venakse 1847, saksakse 1852, vengriikse 1971, angliekse 1868 da eestikse 1891. Hos suomenkieline Kalevala perustuo rahvahanrunoloihin kudai on pajatettu karjalakse, meni äijy vuottu gu Kalevala piästettih ilmah karjalakse.