Sivun "Juusto" versielöin eroloi
Syväindö on otettu iäre Syväindö on ližätty
Oilikki (pagin | kohendukset) Ei ole yhtehveduo kohendukses |
Oilikki (pagin | kohendukset) Ei ole yhtehveduo kohendukses |
||
Rivi 4:
Juustos on korgei miäry proteinua (läs 25%), maidorazvua on (läs 60%) da minerualuainehii on (läs 3,5% paiči suolua). Juuston proteinat sulatetah parembi migu maijon proteinat. Juuston ekstrakruainehet hyvin vaikutetah syömizensulattamizien rauhnoih, kiihtetäh syöndyhimuo.
Syömiseinehet, kuduat ollah juustos, sulatah organizmal pošti kogonah (98-99%). Juustos ollah vitamiinat A, D, E, B1, B12, PP, C, pantotenoin happameh da muudu.
Juusto on kui vägevynnyh maido: sie ollah proteinat, razvat, minerualuainehet samas miäräs, kuigi maijos. Juustos on korgei miäry kaltsijua da fosforua, kuduat ollah hyvis välilöis.
Rivi 14:
Luadimizen tehnolougien mugah juustot ollah kovat, pehmiet, rassalizet da sulatut.
Sičužnoi fermentu (renninu, himozinu) on syömizensulattamizen fermentu, kudai on kui ristikanzas, mugagi žiivatois. Sičužnoi fermentu käytetäh, ku luajita maijos ruahtuo.
С развитием генной инженерии стало возможным извлечь из животных гены, ответственные за производство химозина, и вставить их в некоторые бактерии, грибы или дрожжи, чтобы они производили химозин во время ферментации[2],[3]. Генетически модифицированные микроорганизмы прекращают своё существование после ферментации, а химозин выделяют из культуральной жидкости, по этой причине сыр не содержит какого-либо компонента или ингредиента ГМО[4] .
|